arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal
enesetäiendamiseks. Linna kõige suuremad positiivse arenguga majandussektorid on tervise- ja heaolusektor, elektroonikatööstus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning keskkonna- ja taastuvenergeetikatoodete tootmine. Pärnu mudaravila Mudaravila neoklassitsistlik hoone on Pärnu kuurordi üks olulisemaid sümboleid. Hoone valmis 1926-1927 I maailmasõjas mahapõlenud supelasutuse asemele. Pärnu mudaravila, samuti kuurordi ajalugu võib alustada aga juba aastaga 1838, mil mereäärses supelasutuses pakuti suvel sooje merevanne ning talvel saunamõnusid. Kuurordi tormiline areng saabus 1890-ndatel. Nõukogude ajal jätkas nn tervisetempel töörahva tervise teenistuses, Eesti isesesvudes jäi aga tühjaks ja funktsioonita. Pärnu ordulinnus Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.