Ampermeetri valikul tuleb arvestada mõõdetava voolu liigiga ja suurusega. Alalisvoolu mõõtmiseks tuleb kasutada alalisvoolu ampermeetrit, vahelduvvoolul vastavalt vahelduvvoolu ampermeetrit. elektriskeemi tingmärk Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Ampermeetrite mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse sunti. Sunt on takisti, mis on valmistatud manganiintraadist, -lindist või -latist. Sundil on kaks paari klemme - vooluklemmid on ettenähtud sundi vooluringi ühendamiseks ning potentsiaali klemmid, ampermeetri ühendamiseks. Kahe paari kontaktide kasutamine võimaldab vältida kontakti üleminekutakistuse mõju mõõteriista näidule. Sundil peab olema piisavalt suur ristlõige, mis väldib ta ülekuumenemise ning selle takistus peab olema väiksem
Eeldades, et on teada tarviti takistus R ja ampermeetri sisetakistus A R , leiame meetodi vea. Ahela vool ilma ampermeetrita. Pärast ampermeetri juurdelülitamist on vool ahelas. Meetodi veaks kujuneb. Mida suurem on tarviti takistus R võrreldes ampermeetri sisetakistusega A R , seda väiksemaks jääb ampermeetrist põhjustatud viga. Ampermeetri piirkonna laiendamiseks kasutatakse · sunti alalisvoolu korral; · voolutrafot vahelduvvoolu korral. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla · laboratoorsed; · tööstuslikud. Voolutrafo primaarmähis keerdude arvuga w1 ühendatakse mõõdetavasse ahelasse,
Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral. Mõõtetulemused märkida tabelisse nr. 1 4. Fikseerida voltmeetriga maksimaalne pinge, milleni kondensaator laetakse, hoides lüliti S suletuna seni, kuni voltmeetri näit enam ei muutu. Tabel 1. Katsetulemused Kondensaatori mahtuvus Takisti takistus Pinge lõppväärtus 3
Ampermeeter peab olema võimalikult väikese sisetakistusega. Nii voltmeetri kui ampermeetri põhiosaks on nõrkade voolude mõõtmiseks määratud riist galvanometer (selle ehitusest tuleb veel juttu). Voltmeetris on galvanomeetriga järjestikku suur elektritakisti R´, mistõttu voltmeetrit läbib ainult nõrk vool. Ampermeetri puhul pole oluline peamine osa voolust galvanomeetrist mööda juhtida. Selleks kasutatakse väikese takistusega otsejuhtijat sunti. Galvanomeetrist läheb nüüd läbi ainult nõrk haruvool, mida galvanometer registreerib. Voltmeetri ja mapermeetri skaala on kalibreeritud nii, et galvanomeetri osuti näitab vastavalt kas pingelangust tarbijal või voolutugevust vooluringis. 7. ELEKTROMOOTORJÕUD JA KLEMMIPINGE Elektripatarei elektromotoorjõuks nimetatakse tema elektroodivahelist pinget juhul, kui patareist voolu ei võeta. Kui aga patarei on lülitatud vooluringi, tuleb silmas pidada,
Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Alalisvoolu mõõtmisel on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid, kuid sobivad on kõik ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektrilin ampermeeter. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. 27. Takistuse mõõtmine - Takistust võib kaudselt määrata ampermeetri ja voltmeetri abil. U R= V Takistus voltmeetri ja ampermeetri näitude kaudu: I A
Voolu mõõtmine: Voolu mõõtmiseks mingis vooluahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter, mille sisetakistus peab olema väike. Mõõtmiseks alalisvooluahelas on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid. Harvem kasutatakse elektromagnetilisi. Vahelduvvooluahelate korral leiavad kasutamist peamiselt elektrodünaamilised ampermeetrid. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks mõõtmistel alalisvooluahelas kasutatakse sunti ning vahelduvvooluahelas voolutrafot. Pinge mõõtmine: Pinge mõõtmiseks ahela mingis osas lülitatakse mõõteriist- voltmeeter selle osaga rööbiti. Et voltmeeter võimalikult vähe mõjutaks ahela tööolukorda, peab tema sisetakistus olema küllalt suur, võrreldes ahela takistusega. Alalisvooluahelais pinge mõõtmiseks kasutatakse magnetoelektrilisi voltmeetreid, vahelduvvooluahelais elektromagnetilisi voltmeetreid. Väikeste vahelduvpingete mõõtmisel annavad paremaid
annaabi.ee 
