Neid protsesse jälgivad ja korraldavad mitmesugused kontrolli- ja regulatsioonimehhanismid. Kopsuvereringe, mida läheb kogu südamest väljapaisatav veri, on põhiliselt ainult gaasidevahetuse ja soojuse väljaviimise teenistuses. Tema funktsioone kontrollitakse ja reguleeritakse suhteliselt vähem. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Vedelikud liiguvad alati suure rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Lähtudes veresoonte anatoomilisest jaotusest võib rääkida rõhust suurtes ja väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides jne. Kõige kõrgem on rõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates
Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus- ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni, vere kiire transpordiga seotud ülesannet, täidavad aort, suured ja väiksed arterid ning väiksed ja suured veenid, kus vere voolamine on suhteliselt kiire. Takistusfunktsioonis osalevad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks
Vedelikku võib koguneda ka kopsudesse. Fr < 60x/min Rütm on regulaarne, kuid võimalik siinusarütmia P-saki konfiguratsioon vastab siinusrütmile 21 Veresoonte funktsionaalne jaotus. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nenede asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatatkse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus-(e summutus) ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni vere kiires trantspordis täidavad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid, kuna nenede takistus on reguleeritav oma suhteliselt tugeva silelihaskihi tõttu. Arterioolid (diameeter kuni 100 nanomeetrit) peenete veresoontena on tugeva reguleeritava lihaskihi toonuse tõttu ventiilideks, mille abil muudetakseperifeerset takistust ja teatavatesse koealadesse suunatavat verevoolu.