eelistuste otsimine. Selleks on aga vaja mingit kriteeriumit, et miks eelistada teist teisele. Ta tahab vältida, et selleks kriteeriumiks ei saa olla tõde, reaalsus, sest siis oleks vabadus piiratud ja võrdõiguslikust rikutud, sest mittevastavus ja vastavus tekitab ebavõrdsuse. Kriteeriumiks on: kahest kirjeldusest on parem see, milles me tunneme end paremini. Vabakõnelus on oluline, et pikemas perspektiivis nõuab veenda teist inimest. See peab olema sunnivaba. Kokku klappimine lihtsalt kujuneb – kas osutub kohanenuks või mitte. 285. Sattumuslikkus – uuskantiaanti puhul olid muutumatud kultuuriväärtused – Tõde, Ilus jne. Midagi jäi alati püsima kui aeg liikus edasi. filosoofia puhul pole selliseid kultuuriväärtusi. Vastuväide 2. post-Filosoofilisel kultuuril pole midagi igavest. Igavene on väärtuslikum kui ajaline. Vastus: Kreatiivus - filosoofia peaks tahtma luua uusi sõnavarasid. Mitte olema vastavuses igavikulise
üksikisiku õigusi käsitleva sotsiaalse fenomeniga. Brusiini õiguse teooria on kontseptuaalselt paljus seotud sotsioloogiliste algetega. Ratsionaalne praktiline diskurssJürgen Habermas esitab väite, et tõeline vastastikuse mõistmise saavutamine on võimalik üksnes sunnivabas kommunikatsioonis. Vastastikuse mõistmise vältimatu tingimus on vaba vestlus, sest vaid sellises vestluses võib vastastikune mõistmine tekkida argumentide jõul, ilma väliste mõjutavate teguriteta. Sunnivaba kommunikatsiooni toimumiseks peab eksisteerima nö ideaalne kõnesituatsioon – selles osalejad peavad vähemal vaikimisi tunnustama teatud kommunikatsioonireegleid. Habermas eristab teoreetilist ja praktilist diskurssi. Neist esimene on selline kommunikatiivne tegevus, kus kontrollitakse väidete tõesust (s.t jutt käib objektiivse tegelikkuse kohta), teise korral on aga vestlus suunatud normatiivsete väljenduste õiguslikule põhjendamisele. Habermas
annaabi.ee 
