funktsionaalne aspekt. Üldjuhul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus vaidlustav halduskohtus ning füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevus üldkohtus tsiviilkorras. Enamike halduskohtutes lahendatavate vaidluste maksuasjade, planeeringuvaidluste, kinnipeetavate kaebust jne puhul on mõlema nimetatud tunnuse esinemine ilmselge. Neis vaidlustatakse avalik-õigusliku isiku tegevust, mis eraisikute tegevusele ei sarnane (haldusakte ja sunnitoiminguid). Problemaatilised on vaidlused, kus avaliku haldusülesande täitmine on usaldatud eraisikutele või kus avaliku ja eraõiguse normid põimuvad riigi või omavalitsuse poolt eraõiguslikes suhetes osalemise tõttu. Moodsas avalikus halduses on mõlemad situatsioonid võrdlemisi levinud. Seepärast tuleb era- ja avaliku õiguse piiritlemise aspekte uurida lähemalt. a) Institutsionaalne aspekt. Avaliku võimu kandjad ehk halduse kandjad, kelle tegevust saab
igasuguse vägivalla, sh ka seksuaalse vägivalla vähendamiseks Agressiivsuse tunnetuslik komponent · Tedeschi & Felson (1994) esitasid sunnitoimingute teooria, mis käsitleb kahjustamise sotsiaalseid funktsioone. Inimesed kasutavad ähvardusi ja karistusi teatud eesmärkide saavutamiseks või teatud väärtuste säilitamiseks · Seega ei ole sunnitoiming lihtsalt reaktiivne, vaid kavatsuslik akt. Sunnitoimingutel on palju erinevaid vorme · Sunnitoiminguid tehakse kavatsusega teine nõustuma sundida ja selles kasutatakse sageli ähvardusi ja karistusi · Sunnitoimingu analüüs toob välja toimija, kes hindab infot ja langetab otsuseid. Teiseks on sihtmärgid ehk inimesed, keda toimija ähvardab või kes ei käitu toimija soovide kohaselt. Kolmas tegur sunnitoimingus on lõppeesmärk, mis paneb toimija teatud viisil mõtlema ja käitumisviiside üle otsustama
annaabi.ee 
