suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis Sunniidid ja siiidid Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslemitest10 15%. Siiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel - nende nimi tähendab, et nad on Si`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka siiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Siiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem
See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus