Linnas elasid kodanikud, kuid ka mittekodanikud. Nimelt, ei saanud kõik inimesed olla kodanikud. Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre. Ülejäänud inimesed olid mittekodanikud. Kodanikuks sai ka siis, kui oldi pärit seaduslikust abielust või siis, kui inimene oli juba teatud aja linnas elanud. Teatud aeg linnas elamiseks oli üks aasta ja üks kuu, mis kehtis enamasti just sunnismaistele talupoegadele, kes tahtsid saada vabaks. Kuna paljud inimesed kolisid linna, said kodanikeks, siis tekkis keskaegsetes linnades ülerahvastatus. Sellega kaasnesid sotsiaalsed pinged. Muidugi ei olnud elu linnas täiesti turvaline, ka keskajal tegeleti erinevate pettuste ja vargustega. Linnas hakkama saamine ei olnudki niiväga lihtne. Kodanikud pidid tegema tööd. Linna elama tulnud talupojad pidid ametit õppima
et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget
annaabi.ee 
