kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5.Sõjalised kohustused. 6. Kirikukoormised- vaimulike ülalpidamiseks mõeldud kümnised. Omaette kulu nõudsid kirikutalitused: matmine, ristimine, laulatamine, armulaual käimine. Talupoegadel lasus ka kirikumõisa maade harimise, kiriku, preestri elamu ja majapidamishoonete ehitamise ning korrashoiu kohustus. OLUKORD: 1. Sunnismaistamine ja pärisorjastamine. Pagenud talupoegade välja nõudmine printsiip „mees või võlg” Linnal oli õigus jätta välja andmata need pagenud talupojad, kes on linnas elanud aasta ja ühe päeva. Talupoeg kujutas endast feodaalile reaalväärtust. Talupoegade müümine. 2. Varalised õigused ja pärimisõigus: 13-15 saj kaotasid talupojad käsutusõiguse maa suhtes. Märksa suuremas õigused jäid talupojale vallasvara suhtes- õigusi piirasid feodaalsed koormised, mis lasusid
Riik hakkas väljastama korraldusi keeluaastate kohta, millal tp ei tohtinud ümber asuda. Oli juba 1581 a teostatud maarevisjon( pisovõe Kingi, 1581, 1626), uuemad uurimused väga kriitilised. Uuemad uurimused näidanud tohutuid auke. Pisovõe knigid olid koostatud väga ebajärjepidevalt, mistõttu usaldusväärset pilti asustusest ei saa. Rahvaarvu nende põhjal hinnata on raske. 1592 Boriss Godunov kaot üldse liikumisõiguse ära ( jüripäeva privileeg) . Tp lõplik sunnismaistamine. Aegumistähtaeg ( urotsnõe leta)1597. 5 aastane aegumistähtaeg, kuid siis järepanu see aeg pikenes , kuni aegumist'htajal kaot lõplikult 1649 Ulozenie ( sopornoe upozennie). Trad ja kõige tuntumaks kehtestamisaastaks on siiski 1649. Seal tp olukorrale palju tähelepanu pööratud, to tagasinõudmise õiguse kohta oli seal 34 artiklit, samuti määrati seal ära tp kohtualluvus mõisnikele. Tp olid siis juba mõisnike omandid. Samas kuskil ulozeniies ei ole kuskil tp nim pärisorjadeks