Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3. saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235. 284. a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade
limeseid (ld k limes – piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 – 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse
limeseid (ld k limes piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse
limeseid (ld k limes piir). 2.4. Muutused ühiskonnas ja valitsemiskorralduses hilise keisririigi ajal: Hilise keisririigi ajal süvenesid riigi ida- ja läänepoolsete provintside erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele.