Probleem, et Kaitseliit on avalik-õiguslik isik, kuid seda on ka Kaitseliidu peastaap ning kõik malevad, kuigi peaks olema, et need on tema struktuuriüksused). b. Personaalkorporatsioonid liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil või vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt jahimeeste seltsid. Eesti õiguskorras praegu pole selliseid d. Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud. Eestis pole. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelvalvet, et
Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften)
Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften)
annaabi.ee 
