vastuvõetav. Õiguskaitseootusesse suhtutakse kui õigusriigis elava isiku kõige põhilisemasse ootusesse, mille täitmisel loodetakse haldusaparaadile. Ametivõimude seisukohalt vaadatuna tähendab see kohustus maksimaliseerida õiguskaitset. Seega tekib keele, võimu ja õiguse suhe tõlgendamise ja tõlgendaja seisukohalt. Teadmatus õiguskorra sisust tekib kõige sagedamini keele tõttu, mis peab andma ja vahendama infot. Kohus on üks osa õiguskorra sunniorganisatsioonist. Selles rollis on kohtunikul otsustamisele tulevate asjade suhtes otsustamisvõim. Otsust peab saama kontrollida avalikult. Ainult kontrolli läbinud otsus rahuldab õigusturvanõudeid. Seega tähendabki kontroll seda, et jälgitakse võimukasutust alal võim/õigus ja meedia kasutust alal keel/õigus. Kohtunik vastutab asjakohase ostsuse tegemise eest. Tehtud otsust tuleb põhjendada. Kohtu vastutus on teha sisult põhjendatud ja kriitikakindlaid otsuseid
mõnedki juriidilised otsustused olla kantud otsustaja personaalsest väärtusest (õiglusest). Zippel ütleb, et tähtis on teadmine, et väärtused kui teadvuse sisu pole identsed aktidega, milles me neid kogeme. Juridkatuuri ja jurisprudentsi roll Lahusvõimude süsteemis on õiguse kohaldamise aspektist eriti kaalukad kohtuvõimu õiguslikud otsustused vaatamata sellele, et need on prima facie aspektist nõrgalt kohustavad allikad. Nagu A.Aarnio märgib, on “...kohus üks osa riigi sunniorganisatsioonist. Selles rollis on kohtunikul otsustamisele tulevate asjade suhtes otsustamisvõim. Võimukasutuse vastujõuks on temale säilitatud siiski ka otsustamis-kohustus. Kohtunik ei saa keelduda otsustamisest selle põhjendusega, et asi on raske, ega ka – viidates raskusele – lükata otsustamist edasi määramatusse tulevikku.” (Aarnio, lk 144 – 145). Otsustamiskohustus tuleneb lahusvõimude süsteemis kohtuvõimu selliste printsiipide koostoimest nagu
annaabi.ee 
