Egalitaristid- võrdsuse idee pooldajad, vastased elitaristid. Feminism – 19. sajandil sündinud poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid õigusi Ümberpööratud diskrimineerimine- kohtleb töökohataotlejaid teadlikult ebavõrdselt, eelistades taotlejaid nendest gruppidest (näiteks naised, mustanahalised jne.), kes on antud töökohal alaesindatud. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Negatiivne vabadus – vabadust sundustest ja piirangutest (kodaniku vabadus riiklikest piirangutest). Liberalistid: indiviidil on teatud vabadusi, mida riik piirata ei tohi. Positiivne vabadus – vabadus millekski, mitte vabadus millestki. Näiteks vabadus realiseerida oma potentsiaali. Ontoloogia- ehk olemisõpetus, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? KÜSIMUSED: Mis on filosoofias kehtivus
raamatuid. Lisaks Prantsuse kirjandusele tõlgiti Skandinaavia kirjandust. Aavik propageeris keeleuuendusi, mida rakendas näiteks Poe'd tõlkides. Uued autorid Noor-Eesti alt olid Under, Semper ja Visnapuu. Liikmemaks oli 25 rubla, selle eest toetati kirjastust, korraldati näitusi ja loenguid. Leiti, et kirjandus peab vabanema külaainestikust, peab leidma uusi teemasid, näiteks linna. Oldi rahvusuhked, kuid kirjandus pidi olema vaba poliitilistest sundustest. Looming pidi olema isikupärane. Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja