Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud klassi peksupoisiks. Viimasel õppeaastal lisandub klassinimekirja uus noormees nimega Kaspar, kes astub Joosepi kaitseks välja. Sellega seoses hakkab ta vastu klassi liidrile Andersile. Nii
tähendusrikas. Ise uskumata luule ja ideaalsete väärtuste lunastavatesse jõusse, nakatab autor lugejad vajadusega selle jõu järele. (Ürpus) 3.5 Lalulud ,,Viimsest reliikviast" Paul-Eerik Rummo laulutekstid ,,Viimse reliikvia" filmi jaoks on lihtsad ja meeldejäävad, aga samas kannavad endas sügavamat mõtet. Enda romantilise poole elab Rummo välja "Viimse reliikvia" laulutekstides. Siin pole otsest "ruumisuhete analüüsi" ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl" on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst:
annaabi.ee 
