saanud traditsioon laulda laulupeo alguses Mihkel Lüdigi "Koitu". 19. laulupidu 1980 5-6 juulil. Moskva olümpiamängude purjeregati toimumine tõi Tallinnasse suured rahvamassid. 20. laulupidu 1985 19-21 Juuli tallinnas. 1985. aastal peetud üldlaulu- ja tantsupidu jäi viimaseks nõukogude ideoloogia poolt politiseeritud üldpeoks. Peost soovis osa võtta üle 44 000 osavõtja, kellest pääses Tallinnasse peole 34 800 esineja. Kuigi laulupeo kavas oli palju ideoloogilise sundrepertuaari teoseid, kõlasid ka mitmed eesti koorimuusika tuntud ja armastatud teosed 21. laulupidu - 29 juuni 1 juuli 1990 Tallinnas. Laulu- ja tantsupeo repertuaari valikut ei piiranud enam nõukogude ideoloogia, peo sümboolika oli rõhutatult sini-must-valge. Esimest korda saabus Tallinnasse nii arvukalt väliseesti koore ja dirigente. 22. laulupidu 1-3 juuli Tallinnas. Peo patrooniks oli president Lennart Meri. Laulupeol esines 817 koori ja orkestrit 25 802 laulja ja mängijaga
Samal ajal oli Kaarel Irdi põhipanuseks „Vanemuise” kui omanäolise mitmežanrilise nn. kombinaatteatri säilitamine ja arendamine. Kommunistliku partei liikmena oli Irdil suurem vabadus võidelda normatiivse nõukogude kultuuripoliitikaga, sh. võttis ta kümnendivahetusel oma „ideoloogilise kaitsetiiva” alla noored „vihased” teatriuuendajad Jaan Toominga ja Evald Hermaküla, kandes ise samal ajal kohustust tuua lavale nn. sundrepertuaari. Irdi enda kui äärmiselt erinevaid lavažanre viljeleva režissööri toonastest lavastustest mainitagu 31 näiteks Shakespeare’i „Coriolanust” (1964) ja Veljo Tormise „Meestelaule” (1966), aga ka üht Mati Undi esimestest näidenditest „Phaethon, päikese poeg” (1968). 1967. aastal avati „Vanemuise” uus teatrimaja ja Pärnu teatri uus hoone, samuti võeti kümnendi lõpus kasutusele väikesaalid: 1968 Draamateatris ja 1969 Pärnus
annaabi.ee 
