oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist. Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920 25. jaanuar 1921) Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus 8 19. mail 1919
oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe – Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist. Ants Piip- Tööerakond (26. oktoober 1920– 25. jaanuar 1921) Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus 8 19. mail 1919