Samal ajal on rahvusvahelise ja transnatsionaalse õiguse vahel üks oluline erinevus rahvusvahelise õiguse realiseerimiseks ei ole spetsiaalselt moodustatud jõustruktuuri, millega seda õigust realiseerida. Globaalsel õigusel on aga see jõustruktuur olemas. Selleks on Euroopa Liit ja selle peakorter Brüsselis. Seetõttu saabki EL dikteerida üksikuid seadusi oma liikmesriikidele. EL seadused kui oma olemuselt transnatsionaalse õiguse väljendused kujutavad endast sundnorme, seega tõelised transnatsionaalsed normid, mille realiseerimiseks on vajalik teatud metajõudude olemasolek. Kas õiguse globaliseerumine on möödapääsmatu nähtus, positiivne või negatiivne vastus, siis saame sellele vastates asuda erinevatele seisukohtadele. Transnatsionaalne õigus väikeriikide jaoks on probleem. Ühest küljest on transnatsionaliseerumine möödapääsmatu ilming ja seda eriti siis, kui me lähtume mistahes institutsioonide globaliseerumisel majanduse
okupatsiooni aastail hukatu repressiivorganite poolt 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreist olid eestlased, hukkajateks olid samuti eestlased (Metsavennad). Represseeriti Nõukogude okupatsioonivõimude kuritegude eest- Ulatuslikum kommunistide, komnoorte, täitevkomiteelaste, militsionääride, hävituspataljonlaste interneerimine ning hukkamine. Hiljem suunati repressioon rahvuslaste, anglofiilide, sõjavastaste ja sundnorme mittetäitvate talupoegade vangistamine. Repressiiviasutused: 1941. aasta suvel teostas Balti ruumis repressioone spetsiaalüksus, mille ülem oli Walter Stahlecker. 105-liikmeline erikomando kandis vastutust Eesti territooriumi puhastamise eest. Pärast tsiviilvalitsuse moodustamist loodi Eestis Julgeolekupolitsei ja SD, mis allus Heinrich Himmleri üldjuhtimisele. Sandberger oli Litzmanni järel tähtsuselt teine, kes otsustas elu ja surma üle.