· Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis. · 14. aprill 1860 relvastatud kokkupõrge Fort Sumteri sadamas algas KS Põhja poolel astus sõjaväkke 75 000 meest · Alguses saatis edu Lõunat, eriti edukaks osutus nende kindral Robert Lee. · 1863 Põhja laevastik kehtestas mereblokaadi Lõuna vastu · 1862 sundmobilistasioon · 1.jaanuar 1863 kaotati orjus · KS lõpuks sõjaväes üle 200 tuhande mehe. · 1862 jaosmaade seadus iga kodanik võis läänes saade 65 hektarit tasuta maad, pärast 5 aastat harimist sai maa päris omanikuks · 1864 Lincoln taas president · Aprill 1865 vallutasid Põhja väed Richmondi · 14. aprill 1865 tapeti Lincoln Fordi teatris · Detsember 1865 orjuse lõplik kaotamine USAs
Eestis alustas tegevust ajutine valitsus. 19.11.1918 - Riias sõlmiti leping Eesti ja Saksamaa vahel, millega lahendati kõik küsimused rahulikult ja Saksamaa tunnustas Eesti Vabariiki de facto. 20.11.1918 - Kokku tuli Maanõukogu. Kinnitas mitmed vajalikud seadused ja otsustas järgmise aasta veebruaris kokku kutsuda Asutava Kogu. 35 22.11.1918 - Esimene punaarmee kallale tung Narvale. 24.11.1918 - Virumaal kuulutati välja sundmobilistasioon. Kaitseliidu organiseerimisega tegeles Virumaal Nikolai Reek. Narvas Aleksander Seiman. Narva I diviisi ülemaks määrati A. Tõnisson. 26.11.1918 - Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. 27.11.1918 - Ajutise Valitsuse istungil ütles Päts: "Puna armeele tuleb Narva juures vastu hakkata!" Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Eesti Maanõukogu poolt kinnitati ametisse uus valitsus. Pea- ja sõjaminister Konstantin Päts. Kaitseliidu juhatuse esimeheks Johannes Pitka