Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile. Kui Saksa rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS leegionisse. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis asendati see sundmobilisatsiooniga. Saksa armees sõdimine aitas Eesti riigil okupatsiooniaastatel venestumisest hoiduda. Eesti riigi okupeerimisel 1940. aastal siirdusid paljud eestlased Soome. Teist korda hakkas eesti noormeeste Soome liikumine hoogu võtma 1942. aastal, kui toimus sundmobiliseerimine Saksa armeesse. Soome armees loodi eestlastest eraldi väeosa. 1944. aastal kutsuti eesti mehed Soomest tagasi Eesti kaitselahingutesse võitlema. Sõjaline abi soomepoiste näol oli küll väike, kuid nende tagasitulek näitas eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida. Siiski mobiliseeriti suurem osa meestest sunniviisiliselt kas Punaarmeesse või siis Saksa armeesse. Ja tegelikult oli ka
Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või mõndi üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Eestlased sõdisid Punaarmee ridades mobiliseerituna, mõistagi sunnitult. Kuigi mobiliseerimine oli keelatud, sest rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus siiski seda võimalust. Sundmobiliseerimine oli arusaadav, sest milline eestlane oleks tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest pärast mõistmist, mis punavõimude poliitika endast kujutas. 20. juulil 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna enamus osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi ainult Põhja-Eestist. Venemaa tööpataljonidesse viidi ligi 32 000 Eestist mobiliseeritud meest.
liikmed, andsid Saksa sõjaväele tähelepanuväärset abi ning toetust bolsevike väljaajamisel Eestist. Eesti metsavendlust 1941. aastal ja ka hiljem tuleb käsitleda kui spontaanset rahvaliikumist, millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni. See oli võitlus Eesti eest ja mitte rohkem. Metsavennad taastasid eestlase kõikuma löönud maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta heledat alistumist. Sundmobiliseerimine Punaarmeesse Kõigepealt sai Eesti meestele käpa peale Nõukogude okupatsioonivõim. Eesti oli inkorporeeritud Nõukogude Liidu koosseisu ja selle ,,vabatahtlikult" ühinenud liiduvabariik. Seetõttu pidas stalinistlik diktatuur endasmõistetavaks, et eestlased tuleb kaasata venelaste võitlusse fasistide vastu, sest eestlased olid automaatselt saanud nõukogude kodanikeks. Eesti oli ainus NSV Liidus okupeeritud territoorium, mida Saksa väed ei olnud 1941. Aasta juuli alguseks vallutanud.
annaabi.ee 
