siirdeprotsessid ka mittenulliste algtingimuste puhul. n-dat järku diferentsiaalvõrrandi lahendamiseks on vaja n algolekut. Kui meil on lineaarne funktsioon, siis diferentsiaalvõrrandi poolt kirjeldav süsteem on lineaarne n-ndat järku pidevaja süsteem. n-ndat järku diferentsiaalvõrrand on esitatav ka n esimest järku diferentsiaalvõrrandite süsteemi abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning vabaliikumine on põhjustatud mittenulliste algtingimuste poolt (y(0) ≠ 0 ja x(0) ≠ 0). Sundliikumise Laplace’i teisendus on ülekandefunktsioon korda sisendi Laplac’i teisendus: Ys(s) = H (s) ⋅ U(s). Kui algtingimused on mittenullised, siis tekib vabaliikumine. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides
protsessid ka mittenulliste algtingimuste puhul. n-ndat järku diferentsiaalvõrrandi lahenda- miseks on vaja n algolekut. Kui f on lineaarne funktsioon, siis diferentsiaalvõrrandi (*) poolt kirjeldav süsteem on lineaarne n-ndat järku pidevaja süsteem. n-ndat järku diferentsiaalvõrrand on esitatav ka n esimest järku diferentsiaalvõrrandite süs- teemi abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning vabaliikumine on põhjustatud mittenulliste algtingimuste poolt ( y (0) 0 ja x(0) 0 ). Sundliikumise Laplace'i teisendus on ülekandefunktsioon korda sisendi Laplac'i teisendus: Ys ( s ) = H ( s ) U ( s ) Näidisülesanne N 8.1 Süsteem on antud diferentsiaalvõrrandiga d 3 y (t ) d 2u (t ) du (t - 1) 3
annaabi.ee 
