võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. Märtsi alguseks olid ka mõned kohalikud trükikojad valmis rahatähtede väiksemaid kupüüre trükkima. 2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, Eesti Vabariigi kassatähtede ja rahadeks tunnistatud Eesti Vabariigi võlakohustuste näol. Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt
9. aprillil 1919 tulid ringlusesse esimesed 3 miljonit Eesti marka kolmemargaste kupüüridena. Edaspidi edenes rahamärkideks kuulutatud võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. 2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, kassatähtede ja rahadeks tunnistatud võlakohustuste näol. Erandina tuli maksena vastu võtta saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Kodanikud tarvitasid esimestel aastatel marka ainult maksevahendina, kogumiseks-säästmiseks eelistati ikkagt tsaarirubla, harvem ka Saksa marka. Et Eestis puudus tagatisfond, odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks panid poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti Vabariik sai Vabadussõja ajal väiksemaid summasid üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24.veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja.7.märtsil otsustas Ajutine
annaabi.ee 
