kahju kellelegi või millelegi. Võimalik on aeglane allakäik, mis lõppeb hukuga või siis kohene hukk. Nende vahele jääb veel palju erinevaid võimalusi kuidas kahju võib tekkida. Sõltuvusega kaasneb tahe tarvitada ainet ja korrata seda tegevust, raskused kontrollida aine tarvitamise koguseid või kestvust. Inimesed ise ei tunnista, et nad on sõltlased, nad eitavad seda isegi, kui on sellest teadlikud. „Sõltuvusel on neli peamist aspekti: 1.sõltuvust tekitavate sundivate jõudude iseloom, 2. sõltuvuses oleva isiku psühholoogiline seisund, 3. sõltuvusainete ja sõltuvustegevuste hulk, 4. tervenemise protsess.“ Sõltuvus jaguneb kaheks: keemiline ja psüühiline. Keemiline sõltuvus mõjutab aju erinevaid osi. Aine mõjutab peamiselt limbus-süsteemi, mis mõjutab emotsiooni, samal ajal see, mis mõjutab ajukoort, avaldab mõju mõtlemisvõimele. Paljud ained mõjutavad mitut ajuosa. Peamised
meid vidinaid ostma paneb. Teema valik on väga hea ja kaasaegne kuna tehnoloogiaviginate liigne ostmine on suureks probleemiks tänapäeva ühiskonnas. Uued tehnoloogia imed on inimeste jaoks muutunud pigem moe kui mugevuse asjaks ning tihtipeale ei mõelda üldse asja vajalikusele selle ostmine juures. Autor alustab oma tekstis just tehnoloogia arenguga, mida ta liigitab kolme faasi ja käsitleb kõiki lühidalt ning alles seepärast liigub vidinaid ostma sundivate tegurite juurde. Pean ära märmine, et see on kül väga hea, et esees on täpsustadud, millega piiratakse oma vaadeldut, kuid ma pean siiski ära tooma, et tehnoloogia võibki olla suunatud teadusele ja sel juhul on teadustöötajad lõpptarbijateks. Minu meelest on seega see sõnavalik veidi ebasobilik kuna see jätab mulje nagu teadusele või tööstusele mõeldud tehnoloogia on vähetähtis või oleks seda ebaoluliselt vähe.
ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui
6) Konformsus ja hälbimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 6 6.1. Kuidas tekivad normid? Kujunevad välja läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste taju ja käitumist. 6.2. Mis vahe on keelavatel (proskriptiivsetel) ja sundivatel (preskriptiivsetel) normidel? Sotsioloogilised uuringud näitavad, et hälbimine keelavate normide suhtes on üldiselt rangemalt karistatav kui hälbimine sundivate normide suhtes. 6.3. Milliseid hälbimise sotsiaalseid funktsioone võib eristada? Duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. 6.4. Millele viitab sotsiaalse kontrolli mõiste? See viitab planeeritud või planeerimata protsessile, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse normidele alluma. See on võtmetähtsusega, sest just normidega
annaabi.ee 
