liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule. 1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos. Uuringut on hea teostada videomaterjali põhjal, mis jäädvustab inimesi sundimatutes olukordades. Teatav tundeseisund on lähtepõhjuseks mitte ühele, vaid mitmetele kooskõlas olevatele zestidele, mis kokku moodustavad zestiklastri. Sellised liigutused peavad toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus. Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur.
intelligentsuse avaldust (tegelikult saab küll, aga pöördvõrdeliselt – MAILI mõte). Samuti sõltub nimetatud korrelatsioon testide sooritamise tingimustest. Aja peale testi puhul on intelligentsuse ja loomingulisuse, kui test sisaldas konvergentset mõtlemist eeldavaid ül-d, näitajate korrelatsioon kõrge ja väheneb nullini, kui kreatiivsustest on sooritatud sundimatutes oludes ja sisaldas põhiliselt divergentset mõtlemist eeldavaid ülesandeid. Kahtluse alla on seatud, et kas TORRANCE’i testiga loomingulisteks osutunud isikud on seda ka tegelikus elus. 5 D.W. MacKinnoni (1962) uurimused on vast kõige tõesemad praktilise loomingulisuse mõiste avamiseks, kus mitmesugused tööalade
annaabi.ee 
