raamatukogust edasi ei ole mindud. Samas ei suudeta ka praegu kõigis raamatukogudes tagada nõuetele vastavaid säilitustingimusi. Arhiivraamatukogude eesmärgiks on eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või Eesti kohta infot sisaldavate teavikute täieliku kogu komplekteerimine ning Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine. Täieliku kogu loomiseks peavad tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu sundeksemplaridena laekumata jäänud teavikud vajaduse korral järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 -
. Sõstsikov sai aga täieliku võimu raamatukogu üle. Spesfondi määrati juba 7 töötajat tööle. Lisaks tuli NSVL kõrgharidusministri käsul läbi viia raamatute inventuur. Nende kõigi ülesannete kõrval tuli töötajail ikka lugejaid teenendada, vastu võtta ja töödeda uusi raamatuid, katalooge koostada jne. Põhitöö hakkas aga teiste pealepandud ülesannete tõttu lonkama ja nii tekkiski õppejõudude hulgas nurin, kui 1948.a. saabunud venekeelseid sundeksemplaridena saadud raamatuid ei saadud kätte, kuna need olid kataloogimata. 1949. aasta kevadest hakati pärast 1917.a. ilmunud väiskirjanduse laenutamist piirama. Erifondide keeldude ja käskude tõttu tekkis raamatukogus lugejavõõras õhkond. Must vari oli nagu raamatukogu peal ja sinna ei mindud enam meelsasti. Direktor Weltmanni tööga poldud jätkuvalt rahul ja nii ta vabastatigi sellest ametist ja tema asemele määrati 1949
S.t. arendada välja vastavad liidesed. See lahendaks ka kursuste tutvustuste pealiskaudsuse probleemi. [3 lk 14] Raamatukogude süsteemides puudub info e-kursuste kohta Enamasti e-kursuste, õpiobjektide kohta puudub info süsteemis, mida kvaliteet- teavikute kättesaamiseks tavaliselt kasutatakse raamatukogude süsteemides. (CD- ROM keelekursuste kohta raamatukogudes on teavet, eriti siis kui nad on komplekteeritud Eesti kirjastuste sundeksemplaridena). [3 lk 14] Teises uurimuses, e-õppe arengut pärssivate kitsaskohtadena, on toodud välja kaks olulist teemat [12 lk 98-99]: 1) e-õppe tasustamise ja koormuse arvestamisega seonduv. Seda kogetakse lahendust vajava probleemina valdavalt kõikide e-õppe vormi rakendavate õpetajate ja haridustehnoloogide poolt, aga ka mitmete koolijuhtide poolt. 2) Teiseks takistuseks, miks paljud õpetajad-õppejõud seni traditsiooniliste
annaabi.ee 
