a) sahvrisse b) pööningule c) tisleritöötuppa 12. Emilil oli viiskümmend viis väikest a) tinasõdurit b) puukuju c) pliiatsit 13. Kui Emil ära kadus, arvas tema õde, et Emil on muutunud a) kanaks b) tuviks c) haneks 14. Kust leiti suure peo ajal Emili ülesse? a) voodi alt b) kalatünnist c) kapist 15. Emili peitis proua Petrelli käekotti a) vorstijupi b) hiire c) Ida nuku 16. Mille meisterdas Alfred Emilile? a) puupüssi b) puuhobuse c) puuauto 17. Mis oli sundaja teenimine? a) lustielu elamine b) raha eest töö tegemine c) sõduriks õppimine 18. Kroosu-Maarja oli a) kass b) Emili vanaema c) vana eideke 19. Mis oli vana mära nimi, kellega Emil Hultsfredi väljale ratsutas? a) Julla b) Markus c) Vimmerby 20. Keda üritas varas Värb tsirkuses röövida? a) klouni b) habemega naist c) mõõganeelajat 21. Kuhu soovitasid Vahtramäe elanikud Emili saata? a) Inglismaale b) Venemaale c) Ameerikasse
ELULUGU Ülo Emmus, sündinud 31. detsembril 1947 ja surnud 16. mail 2016, oli eesti graafik, raamatukujundaja ja karikaturist. Ülo sündis Tallinnas ehituskooli meistri-õpetaja ja juuksuri perekonda. Ta lõpetas 1966 Tallinna 7. keskkooli. Ülo Emmuse jõudmine kunstiteele oli mõnevõrra erandlik ses mõttes, et kunstniku ametinimetuse sai ta õppimata, minnes peale sõjaväes sundaja teenimist 1969. aastal tööle toonasesse Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsusse kujunduskunstnikuna. Selles ametis näidatud võimed ning süvenev huvi kunsti suhtes andsid talle suuna vastava kõrghariduse omandamiseks. Tema õpingud ERKI-s (tänane Eesti Kunstiakadeemia) graafika erialal jäid lühikeseks, piirdudes aastatega 1972 – 1974, sest edukas üliõpilane suunati õppima Leipzigi Kõrgemasse Graafika ja Raamatukunsti Kooli. Selle maineka õppeasutuse lõpetas Ülo Emmus 1978
• Ka advokaadiga sõlmitav leping (nt kliendi esindamiseks kohtuvaidluses) on oma olemuselt üldreeglina käsundusleping (advokaat ei saa garanteerida tulemust, st kohtuvaidluse tulemit, vaid üksnes kohustuda kliendi huve võimalikult hästi kaitsma). Käsundisaaja kohustused. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundajale lojaalselt ja käsundi iseloomust tulenevalt vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab püüdma täita käsund vastavalt võimetele käsundaja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimist käsundaja varale. Käsundi täitmisel peab käsundisaaja põhimõtteliselt järgima käsundaja juhiseid, samuti peab käsundisaaja käsundajat informeerima kõikidest olulistest asjaoludest ning viimase nõudel teavitama teda käsundi täitmisest. Huvide konflikt. Kui käsundi esemeks on tehingu tegemine või muul viisil käsundajale teenuse osutamine
Hugo Treffneri eragümnaasiumisse, mille klassikaharu ta lõpetas cum laude 1928. aastal. Juba keskkoolis teadis distsiplineeritud nooruk, et ta tahab vaimulikuks saada. Peamiselt sel põhjusel valis ta keskkoolis klassikaharu, sest seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga "Õige kristlane, õige kristlik elu ja õige kristlik kirik Sören Kirkegaardi järgi" magistrikraadi
annaabi.ee 
