Kuid mitte kõik riigid ei poolda rahvastiku poliitikat. Selle põhjuseks võivad olla nii rahanappus, kui ka soov vältida riigi liigset sekkumist või mitmete huvirühmade võitlused. Mõningates riikides, nagu näiteks Eesti, püütakse tõsta sündimust, siis vastupidiselt on riike, mis just võitlevad sündimuse tõstmise vastu, näiteks Hiina ja India. Hiinas ja Indias on väga karmid rahvastikupoliitika meetmed, näiteks on ühe perekohta lubatud vaid 1-2 last, ning on sundabordid. Lisaks rahvusriikide poliitikale mõjutavad tänapäeva üleilmastuvas maailmas riikide rahvastikupoliitikat ka rahvusvahelised organisatsioonid ja kokkulepped. Suure rahvaarvuga riikide elanike käitumine võib samuti avaldada mõju kogu maailmale. Kokkuvõtteks, suremus ning sündivus käivad käsikäes. Meie saame vaid aidata kaasa sündimuse suurenemisele Eestis, ning loodame, et eestlased jäävad ikka oma kodumaale truuks, ja ei rända välja.
ilma õdede-vendadeta inimesed ning maapiirkondade elanikud Lisatasud lastetutele Lisamaksud liigsete laste eest Alates 1978 35.9% inimestest jälgib, 76% toetab. Väidetavalt on sündimata jäänud ca 400 miljonit last Mis sellega kaasneb Tagajärjed 1 Sundabordid Imikute tapmine Soost tulenevad abordid (tüdrukuid ei taheta) Tütardest mitte teatamine Inimkaubandus, lastekodude ülerahvastatus Soolise tasakaalu puudumine (mehi rohkem) Rikkamad ,,ostavad" endale rohkem lapsi. Tagajärjed 2Vähem inimesi Mida vähem naisi, seda drastiliselt väheneb
levitada, jagada. Üheks lahenduseks on leitud ka laste arvu piiramist, kuid näiteks Hiina RV-s tõi see endaga kaasa üpriski sokeerivaid tulemusi. Nimelt Hiina RV-s üritati rahvaarvu vähendada ühe lapse poliitikaga. Kui perekonnas on üks laps, siis maksab riik selle lapse eest, näiteks haridusele minevad kulud. Iga järgneva lapse arvelt peavad perekonnad aga ise maksma, ning järjest suuremaid summasid. Tagajärjeks oli küll rahvaarvu kasvu tunduv vähendamine, kuid samuti ka sundabordid ning ebaeetilised võtted lastega. Usun, et riigi sekkumine perepoliitika kujundamisel on õigustatud, küll aga mitte sellisel kujul nagu Hiina RV-s, kus tagajärjed olid ülejäänud maailma jaoks üpriski ehmatavad. Globaalprobleemiks saab lugeda ka vaesust, mis kimbutab väga paljusid maailma riike. Jällegi kuuluvad nende alla just arengumaad. Arengumaade vaesuse põhjuseks võib pidada sealset hariduse vähest levikut. Õppimisvõimalused on kehvad ning alati ka mitte kõigile saadavad
Riiginõukogu liikmed nimetab ÜRK heakskiidul Hiina RV esimees. Ametlikult kehtib mitmeparteisüsteem, kuid teiste poliitiliste organisatsioonide tegevus on piiratud. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Hiina mittevaba riik. Hiina on suurima rahvaarvuga riik ning tema rahvastik moodustab u. 1/5 maailma rahvastikust. Riigi rahvastikupoliitika eesmärgiks on rahvastiku kasvu pidurdamine: propageeritakse ealist hilist abiellumist ja ühelapselist perekonda (sundabordid, steriliseerimine ja maksustamine). Sellest tulenevalt on märgatav ka loomuliku iibe langus. 2000.a. moodustasid hiinlased 91,5% rahvastikust: hiinlased maailma suurim rahvus ja hiina keel räägitavaim keel. Ametlikult tunnistatakse 55 vähemusrahvust ning naad moodustavad elanikkonnast 8,44%. 52% täiskasvanutest ei tunnista ühtegi usku, levinumad on budism, taoism, konfutsianism. Keskmine asustustihedus on 138in/km2 ja rahvastik paikneb ebaühtlaselt
annaabi.ee 
