Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese taimestikuga kaetud kohad.
nende tõttu ei halvene, vaid paraneb. Säärased reisid on tunduvalt kallimad tavareisidest, nii nagu igasugune ökoloogiliselt puhas toodang on kallim kui tavatoodang. Kõrgema hinna sisuks on maksed turistide külastuste käigus kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Loodusinimesi on väga erinevaid. Mõni on nõus telgis ööbima, mõni on nõus päev otsa sumpama märjas rabas. Aga on ka selliseid, kes tahavad loodusega tutvuda natuke mugavamates oludes, eelkõige vanemad inimesed. Tänapäeval pakutakse turistidele väga kvaliteetset transporditeenust, väga head majutust, loodetavasti ka rahuldavat toitlustamist ning ühtlasi rahuldatakse nende loodushuvi. Minu arvates, on ökoturism üsnagi arenev turismiliik. Selleks, et tulevikus mõtleksid inimesed rohkem säästvatele reisidele, on vaja kindlasti valitsusel ja kohalikel omavalitsustel
Võrreldes sellega kuuluvad kirjutamine ja lugemine suhteliselt lühikest aega üldhariduse hulka. Emakeeles valmistavad need suhteliselt uued tehnikad meile rohkem raskusi kui mõistmine ja rääkimine. Võõrkeeles on see aga vastupidi. Paber on kannatlikum kui kiirelt poetatud sõna. Lugedes näeme, kus üks sõna lõpeb ja teine algab. Me võime järele mõelda, lehekülgi tagasi keerata ja uuesti üle vaadata. Kuulmis- ja nägemistaibu puhul peame me seevastu sumpama helide ja zestide segadikus, mida me ei saa vastavalt vajadusele seisata. Sõnad sulanduvad kõneosadeks, mida eraldavad väikesed pausid. Kes selles voolus hakkab üksikut sõna püüdma, laseb kõrvust mööda. Me peame oma kõrva treenima, et see tunneks ära sõnade piirid ja me suudaks lugemise ajal täita mõttelistes seostes tekkivaid lünki. (Kleinschroth 2000: 168) Treenimiseks on olemas erinevaid võimalusi, nt kassetti kuulamine, võõrkeele filmi vaatamine ja raadio kuulamine
annaabi.ee 
