akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid.
• Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad) • Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu. • Muutuste säilitamine jälgede näol • Erutuse summeerumine - 24 • Erutuse rütmi transformeerimine - 25 • Erutuse irradiatsioon -26 24.Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine – mitme sama- või erilaadse erutuse liitumine ja seeläbi erutuse tugevnemine • Ajaline – erutused kulgevad sama teed pidi ajaliste vahedega ja summeeruvad üksteisele järele jõudes • Ruumiline – erutused kulgevad erinevaid närve pidi ja saavad kokku ühes punktis 25.Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Erutuse rütmi omandamine. Närvikeskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside