raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. E- äriregister võimaldab koostada aruannet vastavalt etteantud vormidele, pakkudes summeerimis- ja kontrollreegleid, ning sealt leiab ka täpsemad nõuded aruande kohta. Majandusaasta aruanne on äriregistri kaudu avalikkusele kättesaadav ja seega on see äriühingu visiitkaart. 6 Kokkuvõte Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase
Siin saame tehete arvu vähendada , kasutades a=s(0)+s(2), b=s(0)-s(2), c=s(1)+s(3), d=s(1)-s(3) ja z=-jd. Komponendid avalduvad järgmiselt S 4 (0)=a+c, S4 (1)=b+z, S4 (2)=a-c, S4 (3)=b-z .Saadud tulemus tuleb normeerida. Selline algorit nõuab vähem tehteid ja neid nimetatakse kiireteks Fouriere teisenduste algoritmideks (FFT). DFT puhul signaali realisatsiooni pikkuse N suurenemine toob kaasa summeerimis ja korrutamistehete kasvamise ruudus. Viiese perioodiga DFT 4 2 Siin N on võrdne viiega. Kasutame valemit S 5 (k ) = s (n) exp(- j nk ),0 k 4 . Sellel juhul on n =0 5
Näiteks toimub kahendarvude tehte tulemite või tehte edastatavad signaalid R (read) ja korrutamine järjestikuste vahetulemite lühiajaliseks WR(write), kas mälu poole summeerimis- ja salvestamiseks. Selleks, et pöördutakse info lugemiseks või nihkeoperatsioonide abil. tulemid oleksid kiiresti saadaval kirjutamiseks. Aadressid ja Elementaartehete sooritamise järgmisteks teheteks
põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest.
Aritmeetika-loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus ehk inversioon, loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjunktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk VÄLISTAV VÕI. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritmeetika- ja loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritmeetika-loogikaploki, mälu ja registrite tööd mikroprogrammautomaadi abil. Protsessoriks nimetatakse funktsionaalselt terviklikku, aritmeetika- ja loogika- operatsioonideks ette nähtud seadet, mis sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi.