19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia. Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid arusaadavaks 19. saj lõpuks. 20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich Hrozny I ms aastatel tõlkis selle kirja (hetiidi keel) mugavdatud kiilkiri indo-euroopa keelele. Kujunes välja sumeroloogia (Sumeri värk 3000 e.m.a ja hetoloogia. Viimane on nüüd raskendatud, kuna palju asju on Iraagis ja seal enam kaevata ei saa. Akkadi muuseum lendas laiali. Kokkuvõteks: Teadlaste käes on palju kiilkirjatekste.Keelt osatakse, aga lugeda ikka keeruline. Nt tahvlid on katkised, enamus on majapidamisarved. Savitahvlid on mööda maad laiali tükkidena. Tekste publitseeritakse ja lapitakse. Tõlked on tõlgenduslikud. Kuigi neid dokumente on palju, on see ainlt 1% sellest, mis kunagi kirjutati
kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega. Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast. Tekstid pole terviklikult säilinud,tahvlid katki,tuleb kokku lappida. Ei saada konstektist aru.segane dokument,templites kirjutatud majapidamisaruanded. Palju dokumente,võivad olla erinevates kohtades.Neid publitseeritakse,on tõlgendused. 1% on leitud kunagistest leidudest.Ühiskond oli suuline,kirja eriti ei pandud
annaabi.ee 
