Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sumedusest" - 5 õppematerjali

Agrometeoroloogia eksam
8
docx

Agrometeoroloogia eksam

minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus ­ levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus ­ Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul. Iseloomustab tema intensiivus ( D ), mis tähendab minuti jooksul cm2 langenud hajukiirgust. D sõltub pilvisusest, Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost ( pinna peegeldamise võime ). Summaarne kiirgus ­ otsekiirgus + hajukiirgus Aurumine ­ vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse. Aurumist mõjutavad õhuniiskus, tuule kiirus, õhurõhk. Aurumine jaguneb potensiaalseks aurumiseks - vee pideva olemasolu korral kindlustatud aurumine, mis on antud kliimatingimustes maksimaalne Tegelik aurumine ­ reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus

Põllumajandus → Agrometeroloogia
36 allalaadimist
Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse
42
docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

skandalist ja provokaator)  Karl- Martin Sinijärv (etnofuturismi mõiste autor, keelemängud, sügavad armastusluuletused) Luule 1990. aastatel Kalev Kesküla (1959-2010)  Luuletaja ja veinikriitik  Ühiskondlikud teemad  Iroonia  Ühiskonnaprobleemide käsitlemine n-ö kerge muige saatel „Läbi linnaöö“ (1986), „Elu sumedusest“ (2009), mis on mõtisklus möödunud aastatest, jäi 50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte) Hasso Krull  Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija  Pidev loominguline liikumine ja arenemine  Huvi folkloori ja pärimuse vastu  Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004)  Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets  Tugev värsikeel

Kirjandus → Kirjandus
55 allalaadimist
Agrometeoroloogia eksami piletid
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus. Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust. Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Agrometeoroloogia arvestus
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Esineb enim selgel päikesepaistelisel päeval ja puudub üldse öisel ajal. Hajukiirgus ­ päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike.

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Selline tekstuaalne veesegamine tuleb välja ka „Piiririigist“. Indrek Hirv -- hakkab kõige äärmuslikumalt maneerlikku klassikalist stiili läbi kirjutama. Maneerlikkus muutub tal sihipäraseks automatismiks. Tal on mingi 10aastaline periood, kus ta kirjutab 5jalalist jambi. Mingid muutused on siiski tulnud, klassikaline traditsooniline taust kõlab ka praegu, kuid on hakanud ka vabavärssi juurde tulema. Eeva Park Kalev Keskküla -- 1998 Vabariigi laulud: 2009 Elu sumedusest. Priidu Beier – 1999(1982) Mina – Eiffeli torn; 2005(1984) Mina – metsikui mehike. Viimane loeng  1996 nn Kivisildniku sknadaal  1996 Estonian Literary Magazine –  2004 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks  2001 Eesti Kirjanduse Teabekeskus  2004 festival Prima Vista alustab Tartus  2004 Eesti saab NATO liikmeks  2007 Eesti saab Schengeni viisaruumi oskaks  2007 nn aprillirahutused  2010 festival HeadRead alustab Tallinnas

Filoloogia → Eesti kirjanduse ajalugu
229 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun