Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 34 mustrita valget muna õõnsuse (pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa üpris kauaks: 2530 päevaks. Kuivõrd hauduma asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal, erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt. Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole haruldane, et nõrgemad pojad surevad. Pärast poegade pesast lahkumist hoiab pesakond veel nädal
Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja.
annaabi.ee 
