(verest pärit Ca ja P) salvestamise tulemusel toimub mineraliseerumine, kus mineraalide kristallid seotakse tugevalt kollageeniga. Mineraliseerumine saab toimuda osteoblastide moodustatud osteoidses koes. Lamellaarne luukude – textus osseus lamellosus – koosneb amorfsest põhiainest ja rakkudest – osteoblastid, osteotsüüdid ja osteoklastid. Osteoblastid – luukoe noorrakud. Sünteesivad luu orgaanilist maatriksit. Osteotsüüdid – osteoblastide järglased. Osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse – osteotsüüt. Pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis. Luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik. Osteotsüüdid on omavahel ühenduses jätketega (nii on ka osteoblastid). Osteotsüüdid osalevad luu ainevahetuses. Osteoklastid – hematogeenset päritolu rakud, mis meenutavad fn makrofaage. Suured hulgituumsed rakud. Ülesandeks on luukoe resorptsioon, fagotsütoos ja luukoe ümberehitus. Osteon – luu struktuurne ühik
Luu mineraliseerumisel täidavad osteoblastid abistavat funktsiooni Osteoblastid on suured rakud ning nende kuju (ümmargune, ovaalne või silindriline) sõltub suurel määral raku arenguastmest Rakkude jätkete kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses ja jäävad ühendusse ka siis, kui osteoblastid sulunduvad enda poolt sünteesitud põhiainesse Osteotsüüdid Osteoblastide otsesed järglased – sellest momendist alates, mil osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse, räägime osteotsüüdist Osteotsüüt on suure ümara tuumaga ja pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis – luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik Nagu osteoblastid, nii on ka osteotsüüdid omavahel ühenduses jätkete kaudu Osteoklastid Hematogeenset päritolu rakud, mis funktsioonilt meenutavad makrofaage – nendega on seotud luukoe resorptsioon
annaabi.ee 
