34. KOORMUSE TEISENDAMINE ÜKSIKVAIA, VAIAREA JA VAIAVÄLJA VAHEL. Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. 36. SULUNDSEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2 (450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus;
t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2(450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus;
inventaarse kilptoestusega. Sügavamate süvendite korral võib kasutada vertikaalsete terasest tugipostidega horisontaallaudisega toestust. Esmalt rammitakse või vibreeritakse pinnasesse I- profiilist püsttoed. Kaevamise käigus asetatakse horisontaallaudis ja vahetoed. Laudise, vahetugede ja postide mõõtmed määratakse arvutusega pinnasesurvele. Pinnasevee tasemest sügavamale rajatavate süvendite seinad tuleb toestada vettpidava seinaga - sulundseinaga. Materjaliks on seejuures puit või teras. Puidust sein tehakse punnitud laudadest või prussidest. Sellest ka praktikas levinud nimetus punnsein. Et süvistamisel elemendid surutaks tihedalt üksteise vastu ja moodustuks tihe sein, teritatakse seina elementide otasad joonisel toodud viisil. Puidu kasutamine on võimalik suhteliselt madalate kaevikute korral. Puuduseks on ka vähene elementide korduskastuse arv ja suur puidu kulu
annaabi.ee 
