juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - vaivundamendid; - tugi- ja suhteliselt õhuke ja sügavamal asub praktiliselt · s2 - roomest põhjustatud vajum sulundseinad; - süvendid pinnases; - sillasambad; kokkusurumatu kaljupinnas. - vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste
Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse haarab kõiki probleeme, mis on seotud ehitiste toetamisega pinnasele näiteks pinnaseveest eralduvad soolad, kaltsiumi- või magneesiumikarbonaat, teadmine oluline: pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, (vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad pinnasele anda suure veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise pinnasesse rajatavate ehitistega (tammid, mulded, täited, tunnelid jne). Kõik tugevused, näiteks puistepinnasest saab poolkaljupinnas. Need sidemed on tugevdamise meetodi valik, ka vundamendi vajumise alalise kulgemise progn- ehitised kannavad oma koormuse pinnasele
aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. Surve seinale Paigalseisusurve
pragudeta kaljus. 2. kategooria puhul on vajalikud kvantitatiivsed geotehnilised alusandmed, mis on saadud puurimise, surfimise, proovitamise, välikatsete ja laboratoorsete teimide alusel. Labori- ja väliuuringud võib teha standardsete või üldtuntud meetoditega. Põhinõuete täitmine toimub geotehnilistele alusandmetele põhinevate arvutustega. Näited ehitistest ja nende osadest, mis kuuluvad 2. kategooriasse: üksik- ja lintvundamendid; plaatvundamendid; tugi- ja sulundseinad; süvendid pinnases; sillasambad; pinnastammid ja mullatööd; pinnaseankrud ja muud kinnitussüsteemid; tunnelid kõvas, riketeta kaljus ilma eriliste veetiheduse ja muude nõueteta. Ülejäänud ehitised kuuluvad 3. kategooriasse. Nende projekteerimiseks on vajalikud täiendavad meetodid ja reeglid, mida Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk,
C vähemalt 100 aastat D vähemalt 50 aastat E vähemalt 20 aastat F vähemalt 10 aastat G vähemalt 1 aastat Hoonetel on tavaliselt kasutuseaks 50 aastat. (klass D). Õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel on kasutusiga 20 aastat. (klass E) Pinnaseehitistel nagu tammid, mulded, teekatte alused kihid, süvendid, kraavid kanalid jne, pinnases või vees paiknevad ehitistel nagu sulundseinad, torustikud, tunnelid, kaid jne. maa ja veepinnast kõrgematel ehitistel nagu sillad, viaduktid tornid punkrid on kasutusiga 50 aastat. Kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil. Hüdroisolatsioonil, auru- õhu, ja tuuletõkkel, fassaadikattel (va värv) katusekattel on kasutusiga sama kui hoone enda oma. Neid ei õnnestu vahetada ilma hoonet lammutamata. Hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustike, müüritud küttekolletel ja
Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on insenerile vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. 102 10.3 Paigalseisusurve Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on vertikaalpinge v=z ja sellele vastav horisontaalpinge h = K0v, kus K0 on külgsurvetegur.
annaabi.ee 
