Just siis kui Ramilda pidi Indrekule ühe loo rääkima , algas vahetund ja Ramilda kadus kiiresti ja lehvitas ja naeratas Indrekule ja kadus. XXXI Indrek hakkas õhtuti surnuaial käima, et otsida sealt leina ja nuttu, kuid seda ta eriti ei leidnud. Ühe korra leidis, kui nägi ühte üksikut kirstu matmis koha poole viidavat ja sellel kirstul ei olnud peale matjate ühtegi leinajat, see tõi Indreku silmile paar pisarat. Seal kohtus ta ka oma vana saksakeele õpetaja Sultsiga, kellele Indrek oli ennist lahtilaskmis kirja viinud. Härra Sults hakkas Indrekuga Jumalast, kuradist, inimesest ja tõest ja valest rääkima. Nimelt pidas härra Sults valeks seda, et inimese surivoodil talle valetada nagu ta ise oli oma isale teinud. Ta lubas oma isale et matab ta Reini jõe kaldale, kuid mattis ta hoopis sinna. Härra Sults jäi sinna rääkima ega pannud tähele et Indrek kadus tema kõrvalt. Indrek leidis ka teise kõrvalise koha kus olla, selleks oli see sama
kuna põhilist stressi tekitas peale õppepäeva pikk koduste ülesannete lahendamine ja lisaks erinevateks töödeks õppimine. Nende vähendamine oleks teinud minust koolipingis palju produktiivsema õpilase. - Reio Tapner 9 Üks kõige meeldejäävam osa sellest keskkooliteest on kindlasti keemiatunnid legendaarse õpetaja Robert Sultsiga. See mees sai meie lennu legendiks puhtalt oma iseloomu tõttu, ei olnud keegi enne ega peale tema tunde näinud nii teistsugust inimest. Temaga väga huvitavaid, hirmsaid ning naljakaid momente oli sadu selle pooleteise aasta jooksul, mil ta meie klassile tunde andis, kindlasti ei jõua ma kõiki siia kirja panna ega meenutada. Võib-olla alustada näiteks sellest, et kuidas ükskord poistega sai tagapingis kaarte mängitud, ning siis kui Hr. Sults tähele seda pani,
annaabi.ee 
