Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse,
Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital. Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade reservid oleksid suuremad kui miinumreserv, mida pangad ise valiksid. Hoiuse protsentuaalne ose, mida hoitakse kas keskpangas arvel või sularahana kommerstpangas kassas, on reservisuhe ehk kohustuslik reservinõue(r). Eestis on see 13%. Raha loomine kommertspankade poolt. Kehtib alati nõue, et aktiva peab võrduma passivaga, ehk antud juhul vaatame : D(deposiidi kohutust)=R(reserv) + L(laenud)
annaabi.ee 
