Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis muutub tahkemaks võrreldes sellega, mis sulgurlihaselt tuleb. Mida kauem jämesooles need jääkained on, seda tahkemaks ta muutub. Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt.
Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis muutub tahkemaks võrreldes sellega, mis sulgurlihaselt tuleb. Mida kauem jämesooles need jääkained on, seda tahkemaks ta muutub. Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt. hernes, uba, kaalikas,
annaabi.ee 
