muret ei tekita. Kui need on asjad, on meil võimalus neid sättida, mugavdada, eirata. Inimestega seda teha ei saa. Muidugi on erandeid, aga üldjuhul ei ole meie küljes niite, mida keegi teine oma meele järgi tõmmata saab. Ma arvan, et ennast tuleks proovida alla suruda. Mitte just alistuda ühiskonnale, vaid tuleks endast välja juurida mõtted, mis kiirteed pidi kuristiku poole viivad. Endasse sulgununa ning maailmast äralõigatuna minnakse tasakaalust välja. Mitte keegi ei saa elada üksinda ja õnnelikult, alati on kedagi kõrvale vaja. Sille Aule, 11a
a) elastsust b) kontraktsiooni võimet c) toonust d) demfeeruvust *Kas jõu muudu esimene tuletis ajas iseloomustab a) jõu langust pingutuse vältel b) kontraktsioonifaasi kestus c) jõu muutuse kiirust d) lõõgastusefaasi kestust Mida kujtab endast tajumisseadus ,,Läheduse seadus" a) väike grupp liikuvaid esemeid loetakse samaks b) üksteise lähedal asuvate punktide rida, tajutakse pideva joonena c) jooni, mis ümbritsevad mingit pinda, tajutakse sulgununa d) ühes reas asuvaid mõõteriistu tajutakse ühtekuuluvana Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult a) lokaalen töö ja üldine töö b) staatiline töö ja negatiivne töö c) ületav töö ja taanduv töö d) positiivne töö ja regionaalne töö Kas õhu suhtelise niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikus a) suureneb b) väheneb c) ei sõltu niiskusest d) võib nii suureneda kui ka vähended Töövõimet määratatakse
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul
maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati