Iseloomulik on soomuste osaline või täielik puudumine tiibadel ning sarnaselt kiletiivalistele vöödiline keha. Eestis 13 liiki. Meie liikidest 2 võivad olla tõsised aiakahjurid. Sugukond Tortricidae – mähkurlased Enamasti väikesed liblikad, harva ulatub siruulatus 6 sentimeetrini. Paljude liikide röövikud seovad taimelehed siidniidi abil kokku. Eestist on leitud üle 370 liigi. Palju tõsiseid aia- ja metsakahjureid. Sugukond Pterophoridae – sulgtiiblased Väga iseloomuliku välimusega liblikad: keha sale, jalad pikad, tiivad enamasti jagunenud 2-3 sagaraks, siruulatus kuni 5 cm. Eestis 40 liiki. Meil on üks silmatorkavamaid valge-sulgtiib. Sugukond Pyralidae – leediklased Enamasti väikesed kuni keskmise suurusega liblikad. Eestis üle 180 liigi. Mitmed olulised ladustatud taimsete produktide kahjurid. Sugukond Lasiocampidae – kedriklased Keskmise suurusega kuni suured liblikad. Tiivad tavaliselt ümarad, keha jässakas, väga
Õunap, E., Tartes, U., 2014. Eesti päevaliblikad. Varrak: 294 lk. Sugukond koilased Tineidae. Väikesed liblikad, kelle röövikud toituvad kuivanud orgaanilisest ainest. Tuntumad on nahakoi Tinea pellionella , kelle röövik toitub kuivanud loomanahkadest, riidekoi Tineola bisselliella, röövik toitub villasest riidest ja villast. Sugukond kapsakoilased Plutellidae. Kapsakoi Plutella maculipennis röövikud toituvad kapsa ja teiste ristõieliste lehtedes kaevandades. Sugukond sulgtiiblased Pterophoridae. Sulgtiiblane Pterophorus pentadactylus paistab silma lõhestunud tiibade ja valge värvuse poolest. Sugukond leediklased Crambidae. Meiega elab koos rida toiduainete kahjureid nagu veskileedik Pyralis farinalis ja lõuna-aidaleedik Plodia interpunctella. Mesilastarudes elab vahaleedik Galleria mellonella. Sugukond mähkurlased Tortricidae. Need liblikad elavad kokkurullitud taimelehtede vahel, mõnikord ka viljades. Viljades elavad näiteks õunamähkur Cydia pomonella ja
annaabi.ee 
