rohkem prootoneid ja membraanipotentsiaal hüperpolariseerub (muutub negatiivsemaks) Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. 1) Valguskvandid aktsepteeritakse fototropiinide PHOT1 ja PHOT2 (valgud, mille flaviinne component tajub sinist valgust) poolt, mis fosforüleerivad ülekandeahela, mis aktiveerib Prooton-ATPaasi 2) Prooton-ATPaas, transportsüsteem sulgrakkude membraanis, hakkab prootoneid sulgrakkudest välja transportima 3) membraan muutub negatiivsemaks (seespool negatiivseid laenguid rohkem) ehk hüperpolariseerub 4) avanevad membraani potentsiaali väärtuse poolt reguleeritavad K+-kanalid, kasvab K+ kontsentratsioon 5) prootonite välja pumpamisega saavad funktsioneerida ka kandjavalgus, mis transpordivad Cl- ja teisi anioone rakku 6) K+ ja anioonide kontsentratsiooni suurenemine vähendab veepotentsiaali
häiritud süsihappegaasi pääs läbi suletud õhulõhede lehtedesse. Sünteesitakse vähe suhkruid, mille tagajärjel puu võib hukkuda [9]. 4 1.2 Transpiratsioon. Puittaimede elutegevuse ja fotosünteesi normaalseks kulgemiseks on vaja, et taimekudedes püsiks teatud kindel hulk vett. Lehtedes leidub arvukalt väikeseid avausi, õhulõhesid, mis koosnevad sulgrakkudest. Õhulõhede kaudu tungib süsihappegaas lehtedesse ja nende kaudu aurub vesi ka atmosfääri. Vesi imatakse mullast risodermi ja juurekarvade abil, mille välispind võib olla üllatavalt suur. Vee kättesaadavust mõjutavad mulla veesisaldus, temperatuur ja õhustatus. Õhulõhed asuvad enamasti lehtede alumisel pinnal ja moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised
CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabillsuse tagamisel. Hapnik ilmus Maa atmosfääri ligikaudu 3 mldr a tagasi tänu vee kasutuselevõtmisele fotosünteesis. See asjaolu viis tänapäeval valitseva aeroobse ainevahetustüübi kujunemisele. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Lehte katab kutiikula, mille all on epiderm. Epidermises on õhulõhed (koosnevad kahte sorti rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes rakkudes on vähem kloroplaste
31. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. Hommikul kasvab valguse intensiivsus ja taimede rakuvaheruumis on CO2 madalale langenud. CO2 madal kontsentratsioon on signaaliks PEP karboksülaasile. (vt eelmist). 32. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA-ga kaasneb Ca2+ ioonide kontsentratsiooni kasv rakkudes, mis aktiveerib Ca+2 sõltuvad proteiinkinaasid ja toimub autofosforüleerimine. See inhibeerib prootonATPaasi ja prootoneid ei saa sulgrakkudest välja pumbata. Avanevad SLAC S anioonsed kanalid ja Cl, malaat lähevad välja. Membraan depolariseerub (membraanipotensiaal muutub positiivsemaks) ja Kout kanalid avanevad. Veepotensiaal taimes tõuseb, turgor väheneb. 33. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? ABA seondub oma retseptoriga ja proteiinfosfataasiga. Moodustunud kolmikkompleks aktiveerib kinaasid, mis aktiveerivad omakorda transkriptsioonifaktorid ja seetõttu saab võimalikuks SLAC geenide ekspressioon.
annaabi.ee 
