Ramsari konventsioon on ___________________ ___________________, mille eesmärgiks on __________________ säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ______________________ tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu __________ Iraanis 2. veebruaril _______ ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon ____ juulil _______. Konventsiooni eesmärgiks on __________ pesitsus- ja sulgimispaikade kaitse. Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000 pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valgala maismaalt pärit reostuse vähendamist.
Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele lindudele nagu hüüp (35 paari), roo- loorkull (33 paari), täpikhuik (150-190 paari), rukkirääk (300-330 paari), niidurüdi (250-300 paari),
Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)MATSALU RAHVUSPARK Ajalugu Matsalu rahvuspark asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal
annaabi.ee 
