emitter ja kollektor - on ühine nii sisendsignaali ahelale kui ka väljundsignaali ahelale. Joonisel 6.1 on näitena toodud ühise emitteriga (ÜE-) lülituses transistor kujutatuna neliklemmina. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 4 Joonis 6.1. ÜE- lülituses transistor kui neliklemm [2]. Bipolaartransistoril on kolm võimalikku tööreziimi: sulgereziim, aktiiv- e. lineaar- e. võimendusreziim ja küllastusreziim. Joonis 6.2. Transistori kolm reziimi ja kollektorivoolu sõltuvus baasivoolust [4]. Kui sisendvool e. baasivool IB on võrdne nulliga, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool IC0 (eestikeelse tähistusega: IK0) ning kollektori ja emitteri vaheline pinge UCE (UKE) võrdub seetõttu praktiliselt toiteallika pingega. Selline reziim (sulgereziim) on joonisel 6
IB B2 B E K UCE I B1 Sulgereziim IB A I B B0
pingete üheaegne muutumine ja see reziim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.4.11.). . K K K E E 49 E B B B IC IC IC IB IB E/RC R C +E IC IB U CE IC UCEsat E UCE IB4 IB3 IB2 IB1 IB0 Küllastusreziim Aktiivreziim Sulgereziim B A IB JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool I , ning kollektori ja emitteri vaheline pinge co võrdub praktiliselt toiteallika (pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. ja seda nimetatakse sulgereziimiks (cutoff region) Suurendades sisendvoolu, hakkab
IC K RC IB2 Aktiivreziim IB E/RC B IC IB IB1 Sulgereziim E K UCE A IB0 IB B U UCE CEsat E E
annaabi.ee 
