Sama kehtib ka kahe horisondiga töötamisel. Kõik ülejäänud ,,+", kõvera peapunktid ja ristprofiilidel olevad punktid nivelleeritakse vahepunktidena. Kui reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida piketi või ,,+" punktide vahel ühest jaamast, siis märgitakse ajutise maavaiaga täiendav sidepunkt (nim x- punktiks). Kuna x-punkti ei kanta profiilile ei pea ta asuma trassil ja samuti ei ole vaja määrata tema asukohta. Nivelleerimiskäigu tasandamine algab sulgemisvea leidmisest ja seotud käigu puhul on teoreetiliseks kõrguskasvude summaks reeperite kõrguste vahega. Kui käigus oli palju nivelleerimisjaamasid, siis võib arvutada lubatud sulgemisvea valemiga lub f h = ±10 n (mm) (n-jaamade arv). Lubatust väiksema sulgemisvea puhul parandatakse mõõdetud kõrguskasvusid ja parandus antakse võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui viga ei jagu võrdselt, siis parandatakse käigu alguses ja lõpus
kompensaatornivelliir oli ühel kõrgusel, teise mõõtmise jaoks muutsime nivelliiri kõrgust. Esimese mõõtmise kõrguskasvu arvutasin valemist hm = tm em, teise mõõtmise kõrguskasvu hp = tp ep. Kõrguskasvude erinevus ei või olla suurem kui 5mm. Peale seda leidsin kõrguskasvude keskmise. Järgmiseks mõõtsime punktide vahelise vahemaa ning teisendasime selle kilomeetriteks (L = 0,118 km). Siis arvutasin kinnise käigu lubatava sulgemisvea valemist fhlub= ±50mmL(km). Järgmiseks arvutasin praktilise vea hk. Praktiline viga peab jääma lubatud vea piiridesse hk - hteor ±50mmL(km). Teades et teoreetiline viga kinnises käigus on hteor = 0, jagasin praktilise vea keskmiste kõrguskasvude parandiks nii, et ka praktiline viga oleks null (hk=0). Kõigepealt arvutatakse keskmiste kõrguskasvude summa käigus kahe reeperi või muude kindelpunktide vahel.
horisontaalkauguse iga 100 m kohta, saab arvutada kõrguskasvud ja nende järgi juba keskmised kõrguskasvud. Mõõtmistulemuste lõplikuks kontrolliks ja kõrguskasvude tasandamiseks arvutatakse keskmiste kõrguskasvude summa käigus kahe reeperi või muude kindelpunktide vahel. Kõrguskasvude teoreetiline summa on võrdne käigu lõpp- ja algpunkti kõrguste vahega. Nende võrdlemisel saame kõrguskasvude sulgemisvea, arvestades joonte arvu käigus, keskmist kõrguskasvu ning käigu lõpp- ja algpunktide kõrgusi. Kui lubatav sulgemisviga on suurem sulgemisveast, saab kõrguskasve tasandama hakata. Keskmistele kõrguskasvudele liidetakse algebraliselt parandid ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud. Nende summa peab võrduma käigu lõpp- ja algpunkti kõrguste vahega. Seejärel arvutatakse kõigi punktide kõrgused. Hjärgm=Heelm+htas. 18
joonemõõtmise vigadest ja põiksuunaline viga nurgamõõtmise vigadest. Lahtise teodoliitkäigu tasandamine ja koordinaatide arvutus toimub põhimõtteliselt samuti kui kinnise käigu arvutus, erinevused on vaid sulgemisvigade leidmises. [Ka lahtise käigu korral koostatakse enne käigu tasandamist käigu skeem] Lahtise käigu korral on lähtedirektsiooninurkasid kaks. Kui need ei ole teada, sooritatakse arvutused analoogiliselt kinnise käiguga geodeesia pöördülesande abil. Nurgalise sulgemisvea valemi fb = b - alfa lõpp + alfa algus - n*180 kraadi puhul võiks esimeses lähenduses võtta n võrdeks mõõdetud nurkade arvuga (kuid olenevalt käigu kujust, võib n olla ka mõni teine selle ligidane täisarv). Ka lahtise käigu korral on parand võrdne sulgemisvea vastupidise märgiga väärtusega. Peale nurkade tasandamist arvutatakse käigu ülejäänud joonte direktsiooninurgad analoogselt kinnise käigu arvutustes toodud skeemiga. Tulemuste õigsust kinnitab, kui arvutused annavad
Nurkade teoreetilised summad a) diagonaalkäigus parempoolsete mõõdetud nurkade puhul: teor = e - v + n 180 0 , kus e ja v on vastavalt esimese ja viimase joone direktsiooninurk ja n on nurkade arv, b) diagonaalkäigus vasakpoolsete mõõdetud nurkade puhul: t = v + n 180 - e 3. Praktiline sulgemisviga käigus: w pr = pr - t w pr = pr - t või 4. Sulgemisvea lubatud suurus diagonaalkäigus: wlub = ±1 ,5 n , kus n on nurkade arv käigus 5. Tasandatakse nurgad. Parand ühele nurgale: w pr p=- n Kontrolliks leiame p = - w pr . 6. Direktsiooninurkade arvutamine. a) parempoolsete nurkade puhul: j = e + 180 - , b) vasakpoolsete nurkade puhul: j = e + - 180
annaabi.ee 
