ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm suhte alusel ülekantud tähenduses. Nt autori nimi tema teose asemel (seda sõna Wiedemannis ei ole, näitusel oli isegi kuus Goyat), anum sisu asemel (katelkeeb), iseloomulik ese inimese asemel (uustulnukas kaotas maailma kolmandale reketile), linn või riik selle elanike asemel (jalgpallis võitis Brasiilia), materjal eseme asemel (tähtis paber `dokument', kork `pudeli sulgemisvahend'). Mitmetähenduslikkus e polüseemia selle all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust ühel sõnal. Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on kujunenud mitu tähendust. Nt: pea inimese keha, muu elusolendi vastav kehaosa, valitseja või ülemus, piltl. algusosa (nt: rongkäigu pea). 13. Fraseoloogia, etümoloogia, onomastika Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide
(Neti allikad) 79. Metonüümia -sõna või väljendi kasutus uudses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm suhte alusel ülekantud tähenduses. Nt autori nimi tema teose asemel (seda sõna Wiedemannis ei ole, näitusel oli isegi kuus Goyat), anum sisu asemel (katel keeb), iseloomulik ese inimese asemel (uustulnukas kaotas maailma kolmandale reketile), linn või riik selle elanike asemel (jalgpallis võitis Brasiilia), materjal eseme asemel (tähtis paber `dokument', kork `pudeli sulgemisvahend'). 80. Kujundskeem ehk skeemkujutlus (Semantika põhimõiste) Kujundskeemi mõiste illustreerib kognitiivses lingvistikas väljatöötatud konkreetseid kirjeldusvahendeid, mis on levinud ka sellest väljapoole. Kujundskeem seob teatavas mõttes kehastamise ja mõistestamise ideed. Tunnetuse kui ka keele jaoks on olulised sellised mõistete-eelse tasandi üksused (skeemid) nagu KONTAKT, MAHUTI, TASAKAAL või VERTIKAALSUS- HORISONTAALSUS. Need on skeemid ses mõttes, et nad on tekkinud meie