vajadus kasumlikkuseks, meeldimiseks võimalikult laiale auditooriumile, toodab üheülbalisust. Vähenev mitmekesisus ja alternatiivsete vaadete puudumine suurendab ka ideoloogilist kontrolli. Nt kui suure meediakorporatsiooni huvi on säilitada trükiajalehti, hoolimata sellest, et need on kahjumlikud, siis sageli makstakse kahjum kinni teistest valdkondadest saadud kasumi arvelt. Ajalehed on aga väärtuslikud poliitilise mõjuvõimu kandjad, samuti hoiab korporatsioone lehti sulgemast hirm, et tühiku täidab vastaliste vaadetega arvamuskandja (Laughey 2007). Poliitökonoomilises lähenemises on kasvanud tähelepanu meedia sisule ning selle seosele poliitilise ja majandusliku kontekstiga. kuidas kultuuritootmise finantseerimine ja organiseerimine mõjutab avalikkuses ringlevaid diskursusi ning representatsioone, avalikkuse (auditooriumi) ligipääsu erinevatele diskursustele. (Boyd-Barret) kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi
(21) Enne sõja algust oli Osama Bin Laden elanud Afganistanis alates 1996. aasta maist ning juhtis seal terroristide treeninglaagreid koostöös Talibaniga. 1998. aastal ründas al-Qaeda USA saatkondi Aafrikas. USA-l oli sõjaplaan valminud juba 2 päeva enne 11. septembri rünnakut. Sõjaplaani hakati välja töötama pärast seda, kui Talibani valitsus keeldus USA-le Osama Bin Ladenit välja andmast ning terroristide treeninglaagreid sulgemast. Lisaks nõudis USA Afganistanis võõrriikide ajakirjanike turvalisuse tagamist ning pantvangide vabastamist, lubades keeldumise puhul rünnata sõjaliselt Talibani positsioone. Afganistanis olid toimunud laialdased inimõiguste rikkumised viimase 20 aasta jooksul. Eriti sagedased olid naiste tagakiusamised. Paljude inimõiguste rikkumiste taga olid Afganistani kõrged valitsusametnikud ja poliitikud, kes viisid läbi mitmeid inimrööve, röövimisi ning väljapressimisi.
annaabi.ee 
