R-SO3HR-SO3-+H+ Enamik sulfoonhappe sooladest-sulfonaatidest lahustub vees hästi. Halogeenimisel fosforpenta-halogeniidiga moodustab sulfoon-happe 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+): halogeenanhüdriidi-sulfonüül-halogeniidi. R-NH2+ H+®R-N+H3(alküülammooniumioon) Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega: halogenoalkaanide sulfoonimisel. CH3NH2+HCl®CH3N+H3Cl- SULFOONHAPETE DERIVAADID: 3. reag. halogeenoalkaanidega: · Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 CH3NH2+C2H5Cl®CH3N+H2C2H5Cl- Etüülmetüülammooniumkloriid
Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. Happeliste omadustega ühendid, mis moodustavad mitmesuguseid derivaate. R-SO3HR-SO3-+H+ Enamik sulfoonhappe sooladest-sulfonaatidest lahustub vees hästi. Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või halogenoalkaanide sulfoonimisel. Sulfoonhapete derivaadid: Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal Sulfoonamiidid R-SO2-NH2 Sulfoonhalogenoamiidid R-SO2-NHHal Sulfoonhapete derivaatidele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid süsiniku või väävliaatomi juures. Esimesel juhul asendub kogu sulforühm, tekib uus funktsionaalderivaat, teisel juhul tekib sulfoonhappe derivaat