Algne identifikatsioon mikroskoopilise ja kolooniate morfoloogia alusel. Diagnoosi kinnitab kihnu nägemine ja lüüs gammafaagiga või spetsiifilise rakuseina polüsahhariidi otsese immuunfluoretsentsi positiivne vastus. B. cereus: tekitaja isolatsioon arvatavalt teda sisaldavast toidust või mittefekaalsetest materjalidest. Ravi ja profülaktika. B. anthracis: penitsilliin, erütromütsiin, klooramfenikool, klindamütsiin. Resistentsed sulfoonamiididele, laiendatud spektriga tsefalosporiinidele. Võimaliku penitsilliin- ja doksütsükliinresistentsuse tõttu soovitatakse empiirilises ravis tsiprofloksatsiini. Profülaktikas loomakarjade ja endeemilises piirkonnas elavate inimeste vaktsineerimine aitab kontrollida, mullast on tekitajat hävitada raske. B. cereus: GI infektsioone ravitakse sümptomaatiliselt. Silma- ja teiste invasiivsete haiguste ravis võõrkeha
perirektaalsed) lüm-fisõlmede turse ja põletik. Kubeme lümfisõlmed võivad meenutada buboone, mis võivad hakata eritama mäda. Palavik, meningism, müalgiad, artralgiad. Haigus võib paraneda, kuid võib ka üle minna krooniliseks haavandiliseks vormik Ravi Vastsündinute konjunktiviitide raviks kasutatakse süsteemselt erütromütsiini, vanematel inimestel tetratsükliini (doksütsükliin) kui rakumembraani läbivaid antibiootikume. C. tracho-matis on tundlik sulfoonamiididele, teised klamüüdiad mitte. Erütromütsiin- ja doksütsükliinravi on näidustatud ka urogeni-taaltrakti infektsioonide korral. Uuemad fluorokinoloonid on samuti aktiivsed rakusiseste klamüüdiate vastu. Ravile vaatamata muutuvad klamüdioosid aga sageli krooniliseks. C. pneumoniae § C. pneumoniae loetakse 5-10% olmepneumooniate ja 5% bronhiitide ja sinusiitide tekitajaks. Infektsioon on sagedasem 5-14 a. lastel, enamik täiskasvanuid omab 30-40-ndateks eluaastateks antikehi C
annaabi.ee 
