.........................................5 2.3. Sfaleriit......................................................................................................................................6 2.4. Kinaver......................................................................................................................................6 2.5. Kalkopüriit................................................................................................................................6 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID ....................................................................................8 3.1. Arseniidid..................................................................................................................................8 3.1.1 Auripigment.......................................................................................................................8 3.2. Teluriidid....................................................................................
NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt. sulfiididega ja karbonaatidega; alkoholaatidega ja endast nõrgemate karboksüülhapetega) 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 (nõrk ja laguneb CO2 + H2O) 5. Reageerib aluseliste (metalli) oksiididega (tekib sool + vesi) 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 6. Reageerib alkoholiga ehk esterdamine (tekib ester + vesi) CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 + H2O Karboksüülhappe esindajad: 1. Metaanhape ehk sipelghape, HCOOH
Mõnikord kollane ooker tumeneb õlis. Pigmenti kasutatakse kõikide maalimistehnikate korral. Kollane ooker muutub põletades punaseks (punane ooker) ja kaob siis ka hüdraatunud vee osa. Kaadmiumkollane (kollane pigment) Kaadmiumkollase valem on CdS. Pigmendil on peened, helekollased osakesed, oranzikad osakesed on kollakatest suuremad. Kaadmiumkollane avastati 1818. aastal ja 1825. aastal hakati pigmenti Saksamaal tootma. Pigmenti valmistatakse kaadmiumi sooladest sadestamisel sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi värvi. Pigmendil on väga head katte- ja värvumisomadused, samuti on ta valguse, hapete ja leeliste suhtes püsiv. Kaadmiumkollast kasutatakse õlivärvides, akvarellvärvides, raamatu- ja seinakunstis. Kui kaadiumkollast segada ultramariiniga saadakse roheline, pliivalgega segades brilliantkollane värv. Pliipunane (pliimenning) (punane pigment) Pliipunane on pliioksiid (Pb3O4)
suurele termilisele ja keemilisele stabiilsusele. Nad on püsivad kuni 500 °C-ni kigis keskkondades. CaF2 vib tahke määrdena edukalt töötada kuival hrdumisel hus kuni 650 °C-ni koormustel kuni 10 MPa. PAFM, mis sisaldavad ftoriide vivad töötada vaakumis ilma sööbimata. Neil on hea adhesioonivime, mistttu tööpindadele tekib tugevalt seotud tihe määrdekiht, mis talub suuri koormusi (>10 MPa). Seleniidid ja telluurid on samuti kasutatavad tahkete määretena. Nad on sarnased sulfiididega. Nad on keemiliselt väga aktiivsed ja moodustavad intensiivselt metallidega keemilisi ühendeid, mis on väga stabiilsed. Sarnaselt sulfiididele on seleniididel MoSe2, NbSe2, WSe2 ja telluuridel MoTe2, WTe2 samasugune heksagonaalne kristallvre nagu MoS2-l. Antifriktsioonomadused on seleniididel tavaliselt krgemad kui telluuridel ja isegi sulfiididel. Töötamisel hus on hrde- tegur seleniididel 0,09-0,2 ja vaakumis 2-3 korda väiksem. Kige väiksem on hrdetegur temperatuuridel 100-300 °C.
annaabi.ee 
