Pt4+ 6 Tüüpilised ligandid: H2O Akva- NH3 Ammiin- I3- Trijodo- CO Karbonüül - F- Fluoro- Cl- Kloro- (ClO)- Hüpoklori to- CN- Tsüano- OH- Hüdroks O2 Dihapnik- o- NO2 Nitro- SO42- Sulfato- O2- Okso- - SC Tiotsüanat (COO2) Oksalat H- Hüdrido- N- o- 2- o- Kompleksühendi püsivus – mida väiksem on kompleksi üldine ebapüsivuskonstant, seda püsivam on kompleks. Seda vähem ta dissotsieerub. [Ag(NH3)2]Cl → [Ag(NH3)2]+ + Cl- [Ag(NH3)2]+ → [Ag(NH3)]+ + NH3- [Ag(NH3)] → Ag+ + NH3- Ebapüsivuskonstant – koordinatiivse dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. NH ¿ ¿ ¿3¿
3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga järgitakse
Nimetamisel lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või –ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide nimetused lõppevad o-ga, tüüpilised sõnalõpu muutused on: -iid, -o: kloro, -aat, -ato: sulfato, -it, - ito: sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet, kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. 22. Doonor-aktseptorside.
Kompleksühendite nimetused on tihti pikad ja keerulised, tihti üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest: kõigepealt loetakse üles ligandid, seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon, nt heksaakvavask. Neutraalsete ligandide nimetused on samad, mis molekulidel, v.a. vesi (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül), NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide puhul lisatakse lõppu o, nt kloriidist kloro, sulfaadist sulfato (SO4) ja sulfiidist sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligand annab metalliga mitu sidet või kui eesliitest juba sisaldub vastav eesliide, siis kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetakse üles tähestiku järjekorras. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetused järgitakse tähestikulist järjekorda. Oksüdatsiooniaste (metallil) näidatakse
annaabi.ee 
