Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma.
82) kustutamata lubi-keemiline sööbiv aine valemiga CaO 83) kustutatud lubi-keemiline ühend valemiga Ca(OH)2, värvitu kristall või valge pulber 84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4 93) rauatagi-Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale (Fe3 O4 ) kiht 94) ammoniaak- NH3- on omapärase kirbe lõhnaga gaasiline lämmastiku ja vesiniku ühend. 95) Silikaat-SiO3, mineraal 96) ammoniaakhüdraat- ammoniaagi lahustumisel vees. NH3 * H2O
Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused.Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Kivimid koosnevad enamasti mitmest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid,settekivimid ja moondekivimid.Kivirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise,struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näitaks rabakivi,savikilt jne. Kivimi värvus,
........................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................................13 2 TTK Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid
2) Kaalisool. Kasutatakse vähe. Välimus on sama, mis kristallilisel kaaliumkloriidil, kuid sisaldab lisaks veel toorsoola tükke, mis vähendavad hügroskoopsust. 3) Kaalimagneesium. Sobib kasutamiseks magneesiumivaestel muldadel. 4) Kaaliumsulfaat (K2SO4). Vees väga hästi lahustuv väga hinnaline väetis. Sobib kõigi, eriti aga kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks. Kasutatakse katmikkultuuridel. Toodetakse sulfaatsetest maasooladest või pannakse reageerima KCl ja väävelhape. KOMPLEKSVÄETISED 15 II VÄETISED Võrreldes lihtväetistega, on kompleksväetiste eeliseks see, et nad sisaldavad mitut taimetoiteelementi, st kõik toiteelemendid on ühes graanulis koos. Ühe korraga antakse kõik vajalikud ained, st. ka töö saab olla palju efektiivsem.
annaabi.ee 
